Kuskil miskit toimub.... eestlaseeed

Teame, et möödas on juba terve nädal sellest kui viimati oma tegemistest aru andsime... aga kuna nädala algul kimbutas meid väike vihmapoiss, siis eriti oma nina toast välja ei pistnudki - kui, siis ainult shoppamiseks. Põhilise aja veetsime jällegi töökuulutustes sorades ning oma CV-sid laiali saates. Margusel õnnestus saada alates tulevast kolmapäevast ka paaripäevane tööots, millest räägime lähemalt järgmises sissekandes, kui asi juba möödas.
Õnneks tuli neljapäeval taaskord päike välja ja meie otsustasime ette võtta jalutuskäigu Kings Park´is (eesti keeli Kuningate pargis). Kaasa võtsime võileivad ja Ivi, kes pühapäeval ka lõpuks Perthi jõudis. Park paikneb Eliza mäe otsas ja selle ümbruses. Enamasti sisenetaksegi parki sellest küljest, mis on laugem aga meie võtsime ette karmima tee - otsejoones mäest üles. Park on üüratusuur (ca 2x3 km) ja me jõudsime ära näha vaid väikese osa selle botaanikaaiast. Taimestik on siin vägagi põnev ja kuna meie õnneks oli meil kaasas Ivi, kelle põhitööks Rootsis on taimedega suhtlemine, siis saime tema abiga nii mõnegi taime ära tuntud. Lisaks kohalikele loodusnähtudele võis seal leida ka teiste kontinentide floorat (nt Ameerika, Aafrika jne). Nägime ära piprapuu, mille koor kobrutas vähemalt sama hullusti kui kärnkonnal. Ivi tegi kohaliku aednikuga ka juttu - no igaks juhuks, et äkki on neil talle mingi tööots pakkuda - aga sel korral ei vedanud. Onu oli küll jube jutukas aga niipea, kui jutt töö peale läks hakkas ta keerutama... Kings Parki üks külastatavamaid osasid on kindlasti superhea vaatega platvorm. Sellelt paistis kogu linnake koos oma tornmajadega ja enamgi veel. Swani jõgi, millel eelmisel nädalavahetusel RedBulli üritus oli, tundus ülalt vaadates olevat nagu meri. Pidsime pargis väikese pikniku ning seejärel suundusime koju, et teha ettevalmistusi õhtuks.


Tegime omavahel sellise kokkuleppe, et see, kes tööle saab, peab käristama oma ühe päeva palgast joogid välja. Ja kuna Harry oli meist kõge tublim ja sai esimesena tööle, siis oli see reede ka tema kord. Tõime poest 4L valget ja 4L punast veini, mõned õlled, tsipsi ja näksi ning seda kõike Harry kulul :)Mõnus istumine leidis aset meie juures, peale mida otsustasime viimase bussiga kesklinna piule minna. See oli ka esimene päris väljaskäik siin Perthis (esimest õhtut vesipiibupubis erilseks peoks ei pea). Koristasime maja läbust puhtaks, mukkisime end korralikult ära ja seadsime sammud linna poole. 20min ja 200m hiljem tõdesime kohalikus bussipeatuses fakti, et olime viimasest bussist maha jäänud ning kuna takso kesklinna ja tagasi on päris kallis otsustasime minna kohalikku parki lastealale end kiikude ja liumägedega lõbustama. Pargi kõrval asfaltplatsil pidasime maha ka veel ühe korraliku ostukäruralli. Väljas käigu lõpetasime meie maja tagahoovis, kus kuu ja lambivalguses veine limpsisime ja lauamänge mängisime.


Laupäeval kasutasime ära mõnusat ilma ja otsustasime proovida ka teisi Perthi randu - käisime Scarborough' rannal. Cottesloe rannast erines viimane põhiliselt tohutute hulkade lohesurfarite ja lainesurfarite poolest (nägime ära ka esimese windsurferi). Nii saigi rannaliival surfareid vaadates päikest võetud, endil ketsipaelad suunurkadest rippumas - hirmsasti tahaks ka ju nende sekka aga enne tuleb varustus hankida. Erinev oli ka see, et vähemalt tol päeval oli seal ujumine keelatud - ilmselt suurte lainete ja surfarite masside pärast. Me suplesime ikka. Rannast ära tulles jookisme kokku suure pundi eestlastega ning veel samal õhtulgi nägime ühes suvalises rongijaamas eestlast - nad vist paljunevad siin...
Pühapäeva veetsime juba armsaks saanud Cottesloe rannas, kuhu seekord sõitsime rongi asemel bussiga ning tänu sellele nägime palju uusi ja huvitavaid kohti.

Viimase nädalaga oleme aru saanud, et ka Perthis on palju inimesi (põhiliselt ikka mehi), kelle auto mootori võimsus on pöördvõrdelises seoses tema noksipikkuse ja IQ-ga. Noh needsamad tropid, keda me Eestis rullnokkadeks kutsume. Seda õppisime juba siia jõudes, et iga teine perthlane on paras autofänn (Eesti vaste - autopede), kelle jaoks alla 6-liitrise mootoriga auto ei ole üldse auto. Kuid nüüd õnnestus meil kohata paaripäevase vahega ka tõsimeelseid rullnokki. Esimene neist üritas maanteekiirusel sõites 90 kraadist kurvi võtta, mis lõppes sellega, et ta oleks peaaegu bussipeatuse, mille kõrval meie seisime, külglibisedes maha sõitnud. Peatuses seisnud tädike pidi äärepealt südari saama. Teine juhus meile kuidagi ohtu ei osutanud, kuid märkimisväärne oli siiski kuna me pole kumbki varem oma silmaga mendi eest ära kihutavat autot näinud. Tegemist oli Subaruga sõitva rullnokaga, kes, kindlasti mingil väga mõjuval põhjusel, vähemalt kahekordsel linnasõidu kiirusel eraautos miilitsa eest põgeneda üritas ning selle tegevuse käigus ei pidanud paljuks ka punaseid fooritulesid eirata.
Meie järgmise nädala eesmärgiks on ka endile liiklusvahendid hankida. Nimelt on enamik vahemaid siin siuksed parajalt tüütud, et jala käia ei viitsi aga rattaga võiks sõita küll. Nii et kui mõnel meie kallil lugejal on Perthi kandis mõnda vokki pakkuda, siis andke aga teada.
Igatahes oleme edaspidigi liikluses ettevaatlikud ja soovime teilegi ohutut liiklemist ning naelkummi.

PS. Õnne kõikidele isadele isadepäeva puhul, Martidele mardipäeva puhul ja Marguse vennale Martinile sünnipäeva puhul


Vahelduseks ka veidi statistikat:
elusaid kängurusid nähtud: 16 (+1 wannabe)
eestlaseid nähtud: liiga palju
känkupurksi söönud: ikka pole (enda teada)
traditsioonilisi austraalia toite proovinud: 1 (vegemite)