teisipäev, 28. oktoober 2008

Reede hommikul tormasime Fremantle'i poole, et vaadata üle üks toake. Muidu täitsa lahe punker aga tiba meie hinnaklassist väljas, seega otsustasime edasi otsida. Tagasi Perthis astusime esimese tööbüroo uksest sisse, kus peale mõningate ankeetide täitmist meid intervjueeriti. Siin on lood nii, et kui otsid büroo kaudu tööd, siis ei pea ise oma töökohaga üldse kontakti looma. Büroo ongi sinu tööandja ja kõik küsimused, probleemid, mis tekivad seoses tööga, lahendavad nemad ära. Nii et kui oled nt haige või ei viitsi lihtsalt tööle minna, siis helistad neile ja nemad ise teatavad edasi.
Õhtuks aga oli akna taha kogunenud suured ja tumedad pilved - elasime üle esimese äikesetormi siin Austraaliamaal. Lained ookeanil olid hiiglaslikud.
Eelnevate päevade tubli töö hakkas vilja kandma ja laupäevaks oli meil kaks üürikat, mida vaatama minna. Kuna mei ei osanud arvestada sellega, et bussitransport nädalavahetusel on ca 10x harvem kui nädala sees, siis esimesele kohtumisele me ei jõudnud. Hiljem polnudki tegelikult sellest enam üldse kahju, pigem arvame, et me ei pidanudki sinna jõudma, sest teisest majast, mida vaatama läksime, sai meie esimesene kodu siin Perthis. Tegemist on ühe majaga Eton Street'il, mis asub kesklinnast bussiga 15min kaugusel. Majas on kolm magamistuba, elutuba, köök, söögituba, vannituba, WC, pesuruum, tagahoov. Lisaks meile elab siin üks India tüdruk ja kohalik noormees, viimasega oleme juba ka kohtunud. Ta on väga jutukas ja tal on siin Austraalias ka eestlastest sõbrad:) Nii tüdruk, keda me veel kohanud pole, kui ka jutukas noormes, töötavad FIFOna ehk siis töötavad paar nädalat kusagil kaugel (näiteks kaevandustes) ja siis on nädala siin. Seega on üsna tihti terve maja ainult meie kasutada. Maja on kõikide mugavustega, siin on kõik olemas - alates telekast ja arvutist kuni kööginõudeni...
Maja üle vaadatud, suundusime linnapeale poodlema. Perthis on muideks olukord hullem kui Tallinnas - jõuluteema on juba täies hoos. Poeakendel on jõulukaunistused, tänavate kohal on tähekesed, poes müüakse suvekotte kirjadega "Merry Christmas". Meie eesmärgiks oli aga surfamisel edasiste marrastuste vähendamiseks hankida endile surfisärgid ja need me ka leidsime.
Seejärel ronglesime tagasi Cottesloe poole, kus pühapäevani pesitsesime. Õhtuks sai rabatud taaskord vein, seekord valisime 15$ eest valge "neljaliitrise haamri" nagu poemüüja hoiatas. Lisaks manitses ta meid veel, et hommikuks on rõlge pohmakas garanteeritud. Olles Eestis karastunud "Monastõrskaja izba" ja "Kosmosega", see meid eriti ei heidutanud. Enne veini lahendamist võtsime rannas veel kiired lained.
Pühapäeval veetsime enamuse ajast taaskord rannas, kaasas bodyboard ja surfilaud. Ookean möllas, vesi oli soe ja päike ka küttis mõnusalt. Lained olid kohati sellised, et lainerulli sattudes oli selline tunne nagu oleks koos puuhalgudega tsentrifuugi topitud. Margus sai surfamisel jälle uue kogemuse võrra rikkamaks - kui 1,5 meetrise laine murdumise hetkel üritada surfilauaga eest poolt sellele lainele saada, siis on tunne nagu Wrestlingu saates Hulk Hogan tõstaks sind kätele, lööks põlve peal selgroo pooleks ning võttes jalad haardesse lööks su nägupidi vastu põhja. Tulemuseks sinine silm ja paistes nägu.
Õhtul pakkisime asjad ja võtsime suuna uue kodu poole. Sõime õhtust ja hakkasime lahendame teste, mille tööbüroo meile saatis, mis sisaldasid endast numbrite ja teksti sisestamist aja peale ning wordi ja exceli tundmist --> igaaaav. Kuna netiühendus siin ei ole just kõige kiirem, siis kahepeale võttis testide tegemine ikka päris korraliku aja.

Ööl vastu pühapäeva keerati paljudes kohtades kellasid ja ei ole erandid ka meie. Kuid erinevalt Eestist keerasime me teises suunas. Seega kui me ennist olime teist 5 tunniga ees, siis nüüd oleme eesti aeg+7h.

PS. Sellest, et me teile varem oma AUSTRAALIA numbrid andsime võib järeldada, et me asume AUSTRAALIAS ja MITTE samas ajavööndis kui teie. Seega palun arvestada ka meie uneajaga muidu me helistame teile hommikul tagasi ;)

Peadsete postitusteni, seniks aga soovime teile lumist ilma ja rõõmsat meelt.
Anne ja Margus

Kommentaare ei ole: