esmaspäev, 23. veebruar 2009

Farmis...

Niisiis, viimane jutt oli, et oleme otsustanud oma järgmised seiklused farmis ette võtta. Siiani on kõik plaanikohaselt läinud ja esimesena võtsid selle tee ette Margus ja Harry, kes kolmapäeval seljakotid seljas ja rattad käevangus rongijaamas oma kallimatega mõneks ajaks hüvasti jätsid. Tundus, et kõik sujub, kuni nad Harvey nimelisse külakesse jõudsid ja oma kodinatega maha hakkasid astuma. Mingil imelikul põhjusel ei tahetud neile selles peatuses rattaid kaasa anda - väideti, et perroon olevat liiga kitsas vms ning et rattad saab kätte 60 km kaugusel olevast suurest rongijaamast. Ei aidanud nende palumine ega kurjustamine. Ratastest olid nad igal juhul ilma ning järgmine päev oli vaja 4km kaugusel olevasse farmi minna asju ajama. Öö magasid ära neljakohalises 8 ruutmeetrises seljakotimeeste üli palavas ühikatoas koos haisvalt ja kõvahäälselt peeretava rootslasega ning veel hullemaid kõhutuuleiile levitava šotlasega, kes boonuseks keset ööd täiest kõrist sonis.
Niipalju vingumisest ikka kasu oli, et järgmine päev toodi rongifirma kuludega rattad karavanparki ära.
Farmis leidsime apelsinikunni üles ning too kutsus neid sama päeva õhtuks juba tööd tegema. Töö oli pealtnäha lihtne ja loogiline - korjata apelsine ja asetada need ligi kuupmeetrisesse kasti, mille täitumisel oleks tegemist poole tonni apelsinidega. Iga täidetud kasti pealt saame 40$ (ca 320 eeku). Puud millelt korjamist alustasime olid ca 5m kõrged ning et ladvast vilju kätte saada õppisime kasutama "Cherry picker" (kirsside noppija) nimelist kolmerattalist tõstukit. Tolle juhtimine käib kolme pedaali abil: "üles-alla", vasak ratas edasi-tagasi, parem ratas edasi-tagasi. 10 minutiga oli juhtimine suht käes. Samuti sai selgeks traktori käsitlemine. Põkat kasutame selleks, et tema järelkärul olevaid apelsinikaste transportida. Viiemeetristelt puudelt korjamine käib siis nii, et üks mees teeb käsitsi alt tühjaks ja teine korjab tõstukilt ning kast ei taha kohe kuidagi täis saada. Tulemuseks oli päevas 4 kasti kahepeale andes kummalegi 80$, mis on selle töö eest liiga mõttetu raha. Kui nähti, et me suurte puude peal eriti kiiresti hakkama ei saanud pandi meid noorte puude peale, mille pikkus on vahemikus 1-4m. Kuna nendelt saab apelsinid maast või halvemal juhul kolme astmelise trepiga kätte, siis toimub korjamine oluliselt kiiremini - ca 7-8 kasti päevas. Ilmselt oleme muutunud ka oluliselt osavamateks korilasteks.
Ohud:
Et raha liiga kergesti kätte ei tuleks on keegi meile teele erinevaid takistusi sokutanud. Nimetagem siis mõned neist:
* Apelsini puud on jube okkalised - hullemad kui kaktused (ca 3cm okkad)
* Puude vahel kasvavad aeg ajalt mingid teised puud (võib-olla ikka apelsinid), mis on veel okkalisemad (ca 5cm okkad)
* Okste vahele armastavad pesasid teha herilased - sutsata saamise tabelit juhib Harry Marguse ees 3:2.
* Erinevalt Harryst, kellele herilase nõelamine muud paha ei paista tekitavat kui hetkelist valu, on Margus kannatanud paaripäevast valu koos sõrme liikumatusega.
* Puude vahele armastavad võrke kududa ca 10-15 cm pikkused ämmelgad. Ei oska öelda kas on ka mürgiseid, kuid nendest vutimuna suuruse tagumikuga isendiditest üritame igaks juhuks võimalikult kaugele hoida.Lisaks neile oleme lehtede vahel hängimas näinud varem mainitud "redback" ämblikut, kelle tugeva mürgisuse kohta on meil andmed olemas.
* Ulmeliselt kuri päike, kelle eest ajavahemikus kella 12-st 3ni pole praktiliselt võimalik varjuda - kui siis ainult põka alla.
* Kärbsed, kärbsed, kärbsed ja parmud - nad on nii tüütud, et neist me isegi ei räägi.

Varustus:
Tavariietes põlla peale apelsine korjama minek võib lõppeda veriselt ja päikesepistega. Selleks kanname alati peas mütsilotut, seljas tugevamast riidest pikkade varrukatega särki, kätte tõmbame kõigepealt ise valmistatud auklikud sokid ja nende peale kindad, jalas pikad püksid - või vähemalt Harry kannab - Margus laseb verel voolata. Ja tossud-sokid ka muidugi. Igal juhul on kogu selles riietuses üli palav ning seega tarbime tööpäeva jooksul kumbki ca 5-6L jooki. Herilaste peletamiseks ja nende pesade hävitamiseks on meil kaasas ka korralik malakas.

Loodus põllul:
Lisaks ülalnimetet põõsaämmelgatele ja herilastele saab võsa vahel kohtuda ka muude loodusnähtustega. Lehtede vahel oleme puu otsas näinud istumas konni, apelsinide peal ronivad aeg ajalt prussakud, põõsaste vahel jalutavad ringi kõverate nokkadega iibised, heinas hüplevad ja lendlevad sajad eri liiki tirtsud. Ära on nähtud ka 3-4cm pikkused sipelgad ning tuhandetest herilastest koosnevat ja süngelt madalatel toonidel sumisevat pilve.

Tööpäev näeb üldiselt välja järgmine - hommikul farmi jõudes võtame traktori ja sõidame sellega põllule puude vahele. Traktori taga oleval järelkärul on 3 kuupmetrist puust kasti. Need mõne tunniga täidetud sõidab üks meist tagasi peamaja juurde, et täis kastid tühjade vastu vahetada. Siin tuleb mängu järjekordne uus sõiduk, mille juhtimise oleme käppa saanud - labadega tõstuk (forklift). Esimesed kastide peale ja mahalaadimised tulid välja ülimalt aeglaselt, kuid nüüdseks saame hakkama enam-vähem normaalse ajaga jäädes siiski proffidele ca kolmekordselt alla. Tühjad kastid käru peal, sõidame tagasi põllale ja nii 3 korda päevas. Ega traktorisõit alati ideaalselt suju - ühe korra oleme põka ja 1,5T apelsinilastiga ka mutta kinni jäänud. Õhtul pargime trakatsi jälle peahoone juurde ning suundume koju, kus peale õhtusööki kohe unele saab mindud.

Annel aga nagu ikka eriti kannatust ei ole ja juba järgmisel päeval kihutas ka tema farmi poole, oma armastusele järele. Poole päeva pealt lahkus ta töölt, et kiiruga asjad pakkida ja rongile tormata. Teda oli juba järgmisel varahommikul (kell 7.00) ootamas uus töö Harvey Freshis. Nüüdsest alates on Annel mõneks ajaks mõtlemine ja loomingulisus piiratud, kuna suure enamuse ajast veedab ta vabrikus, kus temast on saamas pisike masin, kes teeb kindlaid liigutusi päevast-päeva. Tegemist on siis tehasega, kust väljuvad aplsinimahl, mille jaoks Margus ja Harry apelsine korjavadki, ja erinevad piimatooted (jogurt, piim, maitsepiimad, koor jne). Kohe esimesel päeval anti Annele valged vormiriided ja saadeti jogurtiliinile tööle. Kuna see masin oli küll suht tuksis, siis läks liitrite viisi jogurtit lihtsalt raisku, aga mõne tunni möödudes said kõik sordid valmis ning karbid olid valmis poodide poole liikumiseks. Teseks tööülesandeks sel päeval oli praakpiimade tühjendamine suurde anumasse, millest hiljem valmis koor.
Kristi kallis, liinitöö, mida sa juba lapsepõlvest saadik proovida oled tahtnud EI oole just kõige lahedam! Esialgu tundus ta selline põnev, sest sa näed oma silmaga kuidas nt piim pudelisse saab ja vb isegi aitad sellele oma käega kaasa. Aga peale teist 10h tööpäeva ei suutnud Anne küll enam mingit põnevust selles tegevuses leida. Aga siiski soovitame omal käel järele proovida , mõni on kindlasti sellise töö jaoks loodudki. Niipalju võib öelda, et töö on üsnagi füüsiliselt raske, niiet aitab kenasti vormis püsida :)

Harvey ja elamine
Elu on siin nagu "Kodus ja võõrsil" nimelises seebikas - elame karavanpargis. Park koosneb ca 40st karavanist. Pooled siinsetest elanikest on firma John Holland töötajad, kes kusagil Harvey läheduses kaevandamas käivad. Ülejäänud rahvast on enamik meiesugused backpackerid, kes päeva Harvey Fresh farmis töötavad ning öö karvanis veedavad. Väike osa inimestest on juhuslikud möödujad, kes päevaks siin peatuvad ning pikaajalised elanikud, kelle jaoks on karavan tema põhi elukoht. Ka meil on olemas oma isiklik kuut koos suure voodi, kapi, pliidi, kraanikausi ja lauaga - missa hing rohkem tahta oskad. Jaanika ja Harry onn on sarnane meie omaga, kuid pisud mahukam.
Lisaks meile neljale leidsime ühest karavanist veel ühe eestlastest paarikese. Nemad on Evelin ja Allar ning pärit Saaremaalt. Koos nendega veetsime ka esimese puhkepäeva, mille jooksul nägime ära kohaliku tammi ning ranna.
Harvey ise on pisike mõnetuhande inimesega linnake, kus ilmselt enamik inimesi on lähemalt või kaugemalt seotud farmindusega. Linnas on olemas kõik eluks vajalik - kohvikud, riidepoed, kiirtoidu restod, bassein, politsei jaoskond jne. Isegi kohaliku kaubandusketi IGA 2 poodi. Huvitav on aga viimaste paiknemine - ei ole nad üks ühes ja teine teises linna otsas vaid vastamisi - üks ühelpool ja teine teisel pool teed. Kummaski poes maksavad erinevad asjad erinevat hinda ja seega saab kahe poe peale soodsamad asjad kokku kompunnida.
Kliima Harveys on veidi erinev Perthi omast. Kui Perthis oli päeval kuum ja õhtul-öösel-hommikul parajalt soe, siis siin tõuseb absoluutselt igal ööl meeletu tuul ning temperatuur langeb kõvasti. Hommikuks on õhk nii jahe, et ilma pusata õue minna ei taha. Aga nii kui päike tõuseb tõuseb ka temperatuur ja mõne tunniga on 40 jälle käes.
Internetiga siin just kõige paremad lood ei ole, siin on küll kaks kohta linnas, kus mingi raha eest saab natukeseks netti aga kuna nende lahtiolekuajad satuvad alati meie töötundidega samale ajale, siis on sellega keerulised lood. Ehk siis ilmselt läheb meil järgmise postitusega jälle veidike aega, samas anname oma parima, et endast märku anda. Aga senikaua saate meiega ühendust telefoni teel, et kui suur igatsus peae tuleb, siis saatke sõnum või helistage ;)
Meie numbrid endiselt 0414233611 (Anne) ja 0414288551 (Margus)

5 kommentaari:

Margus ütles ...

vahepeal siis niipalju uudist, et Harry ja Margus enam apelsine korjata ei viitsinud ja said lattu tunnipalga peale.

WhiteBwoy ütles ...

Vapse vett ja vilet peate nägema seal. Ulme. Aga vähemalt kõige hullem ei tundu :D

Anne ja Margus ütles ...

Ei ole ullu midagi - mis ei tapa teeb ikka tugevamaks v6i vigaseks

Elina ütles ...

Hei kallikesed, igatseme Teid!! Kuna koju? Elu farmeritena tundub huvitav, eriti see "Kodus ja võõrsil" stiilis elamine:o. Lahe, et eestlastega seal kohtusite, neid võib ka igast maailma nurgast leida=). Kauaks plaanite sinna farmi jääda ja kuhu edasi liigute? Tervitused ka Harryle ja Janikale.

Unknown ütles ...

Vaatan, et Annele sobib see traktori värk :D