Aga meil on autu

Tere kallid sugulased, sõbrad ja tuttavad! Tahaksime tervitada kõiki naisi hiljuti möödunud naistepäeva puhul, Marguse ema tema sünnipäeva puhul ning kõiki muid hiljutisi sünnipäevalapsi ja tähtpäevalisi.
Viimasel korral sai räägitud põhiliselt meie töödest siin Harvey farmis. Nüüdseks on asjalood nii, et Anne teeb ikka koos Jaanikaga samasugust liinitööd nagu eelmises postituses kirjeldas. Seevastu Margus ja Harry on oma positsioone uuendanud. Sai neilgi lõpuks kopp ette ämmelgatest, herilastest, okastest ning lõõmavast päiksest. Tegelikult oli põhiline korilusest loobumise põhjus see, et head madalad ja viljakad apelsinipuud said lihtsalt otsa. Järgi olid jäänud vaid kõrged ja kirsi suuruste apelsinidega puud ning nendega kuupmeetri täitmine võttis ca 3x rohkem aega. Aga enam õnneks ei pea mõtlema kastide täitumusele ning jäävad ära ka pikad päevad. Uueks ametinimetuseks on laopoiss. Põhiliseks tööülesandeks on ekspordi konteinerite täitmine piima, koore või mahla pakkidega. Tööpäev algab 7:30 sellega, et laadimisdoki ette sõidab veoauto, peal tühi konteiner. Viimane jäetakse aluse peal doki ette ning dokk ühendatakse konteineriga. Siis tuleb tõstukimees Jaak ning toob meile külmast ja pimedast laosügavusest ca paarkümmend alusetäit mingit Harvey Freshi toodet. Igal alusel on 90X12kg karpi, mille sees on 12 piima või mahla pakki. Kui on tegemist koore lastiga, siis on pakid 20kg raskused ning sisaldavad sügavkülmutatud koort.
Edasi kasutame meie motoriseeritud rokla tõstukeid, et lohistada kraam konteinerisse ning aluse pealt maha laadida. Keskmiselt oleme täitnud 2 konteinerit päevas. Korra ka 3.
Uue töökoha juures on eeliseks kindlasti see, et me ei vaja mingit eririietust (kui metallninaga saapad välja arvata) ning laadimisdokk asub põhimõtteliselt õues, kuid omab katust peakohal. Seega ei hakka päike kiusama, et laokülm näpistama. Ka ei pea me kandma valgeid vormiriided ega vannimütsi. Kindad on soovitatavad, kuid mitte üliolulised. Kõige suuremaks plussiks on muidugi tunnipalk. Nüüd saab sama raha, mis apelsinidega 12h tööpäevaga teenitud, kätte 8-9 tunniga ning kordades lihtsama tööga. Muidugi on tore ka see, et mahlasid võime juua tööpäeval niipalju kui süda lustib ja kui keegi ei vaata, siis võib koju ka tuua. Vahest saab erinevaid piimatooteid ka. Ühel tööpäeval suutis Margus juua isu igasugustest kohvi-mocha piimajookidest tükiks ajaks täis. Ning ega mahla ka enam sama pilguga ei vaata - peame rohkem lugu juba paljast veest.
Üle sai elatud ka esimene tööõnnetus ja Anne kätt ehib nüüd uus arm. Nimelt suutis ta oma käe vastu tulikuuma toru ära kõrvetada. Ja niimoodi et lausa villud olid peal. Praeguseks on arm juba kõvasti paranenud.
Märtsi esimese nädalavahetuse veetsid maakad linnas. Sõitsime siis paariks päevaks sõpradele Triin-Liisule ja Kunole Perthi külla. Kokku oli kogunenud veel teisigi eestlaseid, kellega sai koos pidutsetud ning käidud Heirissoni saarel - noh see koht, kus kängurud kasvavad. Erinevalt eelmistest kordadest oli meil seekord kaasas kängudele küpsise näol ka veidi näksimist. Kuna neil oli ilmselt muru närimisest juba ilgem koblakas ees, siis tulid nad suhteliselt julgelt meie lähedale ning lasid ennast sügada, paitada ning pildistada.
Kogu meie Harveys oldud aja suursündmus toimus aga 7. märtsil kui ostsime Harry ja Jaanikaga nelja peale auto. Autoks on universaal kerega 1995 aasta Ford Falcon, millel lisavarustuses näiteks konditsioneer ja püsikiirusehoidja. Mootoriks on 4.0L härg, mis küll lürbib kütust ca 10l/100km kohta, kuid siin on kütus Eestiga võrreldes ka pisut odavam ning kes on korra neljaliitrise roolis istunud ei taha enam väiksemat. Raha maksime oma uue neljarattalise sõbra eest 1800$, mis siis eesti rahas teeb ca 14000.- Muidugi saime kaasa ka kuhjaga pisivigu, mida me tasahaaval üritame parandada või ignoreerida. Näiteks mõrane esiklaas, täitmist vajav kont, kriuksuv amort ning mõned mõlgid-kriipsud. Kuid, jah, selle raha eest on autot kõvasti ja rohkemgi veel. Ford Falconi Euroopa variant peaks olema Ford Taurus, kuid päris kindel selles pole. Igal juhul on tegemist ühe populaarseima autoga Austraalias ning seega peaks talle vajadusel varuosasid igast kolkakülast leidma. Auto ise on mõnusalt mahukas. Päris ausalt ei olegi vist nii suures universaalis veel istunud. Kui roolis istub Marguse suurune mees, siis mahub talle veel seljataha väga lõdvalt veel palju suurem mees ning viiekesti autos istudes ei pea tundma kitsikust.
Autot Perthist toomas käisid Margus ja Harry. Kõigepealt sai läbi kammitud ca 15 automüügiplatsi kuid ega kuskil midagi eriti alla 4000$ hinnaga ei müüdud ja kui müüdi, siis oli tegemist pigem mingi 80-date algusest pärit seljakotiga kui autoga. vahepeal olime käinud internetis lugemas kohalikku Kuldset Börsi, millel siin nimeks Quokka. Sealt valisime välja paarkümmend sobiva hinna, vanuse ja suurusega autot. Asukoha ning veel mõne
kriteeriumi järgi vähendasime nimekirja 10ni, mida hakkasime läbi helistama. Esimeste autode seas saigi lepitud kokku meie uue auto vaatamine. Asus ta kesklinnast mõne kilomeetri kaugusel Rivervales. Õnneks oli meil olemas ka toredast sõbrannast sohver Kerli, kes meid sinna ära viskas ning ka ostmisel nõu andis. Hetkel Falcon veel meie nimel pole, kuid loodame sellegagi asjad nüüd nädala jooksul jonksu saada. Politseist ja muudest organitest sai uuritud, et varastatud ta pole, mingeid võlgasid sellega kaasa ei saa ning kindlustus ja ülevaatus on pooleks aastaks olemas.
Margusel autosõidu endaga enam üldse probleeme ei tundu olevat. Vahest harva ikka tuleb kojamehi kiusata suunatule asemel ning kuna käike ka vahetama ei pea, siis ei rebi enam ka parema käega ust. Vasakpoolne sõidusuund on siin oldud ajaga sanud täiesti loogiliseks ning juba kardame, et Eestisse tagasi tulles saab alguses ilmselt probleeme olema. Anne veel rooli pole julgenud istuda, kuid küll varsti ka tema sinna sokutame.
Karavanpargis on vahepeal niipalju muutunud, et entusiastist pargipidaja Barbara tõstis meid ja Harry-Jaanikat oma karavanidest välja ning kokku ühte onni, mis koosneb suurest karavanist ning sama suurest karavani külge ehitatud toast. Meie valisime endale toa koos suure voodiga ning Harry-Jaanika karavani. Ööd on siin aga ikka sama jahedad ning selle pärast sai hangitud endale elektriline soojaallikas, mida aeg-ajalt saab kasutatud. Üks hommik näitas siin termomeeter näiteks 9 kraadi. Samas eile päeval oli veidi alla 40 kraadi.
Kui praegu on Austraalias suvi, siis kohekohe algab kevad. Imelik järjekord või mis. Igatahes saame me nüüd Eestiga vähemalt aastaaja jälle sünkrooni. Ilusat peadselt algavat kevadet kõigile! Ja käige meie jutustusi aegajalt ikka tsekkimas - üritame olla tublimad ja tihedamad kirjutajad.