bbq, surfilaud, aqwa

Tere kallid blogi jälgijad. Üle pika aja saame taaskord teid rõõmustada uue postitusega ning jagada teiega mõningaid meie tegemisi.
Terve eelmise nädala oli üks meist (Anne) väga tubli ja käis iga päev 7.30-st 17.30-ni raha teenimas. Tööpäevad olid pikad ja rasked - päeva lõpuks oli ta tavaliselt läbi nagu jaapani jeen. Aga et peres püsiks tasakaal, siis tegeles Margus rohkem mittemidagi tegemisega ning kasutas ära suurepäraseid suveilmasid ning mõnusat ookeaniranda.
Üheks nädala tippsündmusteks oli see, et majaomanik orgunnis meile taha aeda gaasigrilli, millest on saanud meie üks lemmikabilisi toidu valmistamisel. Lisaks aedviljadele, grillvorstidele, steikidele, šnitslitele, purksidele ja kuumadele koertele proovisime sellel küpsetada ka känguru liha. Tuleb kahjuks tõdeda, et esimene kogemus känguru söömisega väga hea ei olnud. Nimelt eeldasime, et kuna paki peal pole ühe sõnagagi mainitud seda, et liha tuleb maitsestada, siis on ta juba maitsestatud. Küll oli paki peal kirjas valmistamisõpetus - praadida suure kuumusega mõni minut ning keskmisega mõni minut. Olles Eestis suvedega päris profiks grillmeistriks saanud, lasime liha paarikümne minutiga ilusaks kuldpruuniks. Liha valmis, istusime laua taha ja asusime einestama. Känguru liha maitseelamus oli pehmelt öeldes huvitav - selline tunne nagu oleks närinud kalamehekummiku sisetalda, ainult ei maitset oli vähem. Lisades maitseks soja kastet oli asi juba parem - nagu oleks söönud selle kummiku sisetalda, mille sisse oli kogemata soja kastet aetud. Igatahes väärt õppetund oli. Naabrimees Kieren teadis hiljem rääkida, et känguru liha tegemiseks aetakse pann kuumaks ning praetakse liha kummaltki poolt maksimaalselt 2 minutit. Liha pidi olema siis sama pehme kui või.
Lisaks lebotamisele jõudis Margus käia ära ka ühel tööintervjuul, kus teda 2,5h testiti ja intervjueeriti. Tegemist oli "11 recruitment" nimelise töövahendusbürooga, kes lubas talle telekommunikatsiooni alast tööd vaatama hakata. Tänaseks on juba üks pakkumine tulnud, kuid kas sellest miskit välja tuleb, saame teada mõne päeva jooksul.
Et rannas oleks rohkem tegevusi, kui päikese käes küpseda ja bodyboardidega lainetes hullata, sebis Margus meile ca $60 eest surfilaua. Küll veidi lapitud aga siiski ca 3x soodsam odavaimatest siiani nähtud kasutatud surfilaudadest. Ühe korra sai lauda proovitud ka, kuid Cottesloe rand pole surfimiseks eriti hea koht, sest kui seal lainet üldse tekib, siis liiga kalda lähedal. Antud rand sai valitud selle pärast, et see on ainus rand kuhu saab rongiga ligi. Bussidesse üldjuhul surfilauaga eriti lasta ei taheta. Kuid eks proovime edasi ja üritame lauaga Scarborough'l ka ära käia.

Laupäeval, kui Annel ka puhkepäev oli, käisime koos Harry ja Jaanikaga Scarborough rannas, kaasas bodyboardid ja fotokas. Et oli tegemist väga tuulise ilmaga ja tormise ookeaniga, siis olid randa kogunenud ka mitmed kümned lohesurfarid ja ka mõned windsurfarid - Margus sai harjutada kätt nende pildistamisel. Lainetava ookeani puhul oleme täheldanud sellist efekti, et põhja reljeef võib muutuda mõne päevaga täiesti teistsuguseks - seal kus ükspäev oli põlveni vesi on nüüd 2m sügav ja vastupidi. Seega tuli meil kõigepealt ülepea vees hoovustega võidelda, et taas madalasse jõuda - sinna kus lained murduvad. Peale tunniajast lainetega võitlemist oli tunne nagu oleks vähemalt 4 tundi tallapressi sõtkunud.


Pühapäev oli üle pika aja üks asjalik kultuuripäev. Nimelt käisime südalinnast linnulennult 20 km loodes asuvas akvaariumis "Aqwa" tutvumas Lääne-Austraalia veeelukatega. Kõige meeliköitvamaks atraktsiooniks oli kindlasti pikk tunnel läbi tohutu akvaariumi, kus ümber meie ujusid judinaid peale ajavalt põrnitsevad teravahambalised haid ning väiksema magamistoa suurused raid. Metsikult palju oli igasugu kirevaid eri suuruse ja kujuga kalasid. Paljud neist ujusid meie ümber parvedena. Ahja.. suured kilbud olid ka.
Akvaariumist välja saanud saime uudistada elukaid, kellega ookeanis olles kindlasti kohtuda ei tahaks. Olime jõudnud koridori nimega "ohutsoon". Saime näha meremadusid, kelle hammustus on kuni 10 korda mürgisem kui kobral, palju erinevaid vähem ja rohkem mürgiseid kalu ning ühe lemmikuna pufferfish (kes kalapoeg Nemo animafilmi on näinud, siis see kala kes aegajalt õhku täis läks). Viimase lihas olev mürk pidavat olema 10000 korda mürgisem kui tsüaniid, kuid sellegi poolest peavad jaapanlased teda delikatessiks. Nende jaoks on roa nimi "fugu", mille söömine pidavat 10% tõenäosusega surmavalt lõppema. Kokad treenivad selle valmistamise oskuste selgeks saamiseks 3 aastat ning lõpueksamiks peavad nad omavalmistatud fugu ise ära sööma.
Enne Aqwa-st väljumist oli külastajatel võimalus lahtises basseinis kalu katsuda. Nii me siis silitasimegi raisid, meritähti ning teisi, kes end kätte andsid. Ja õues oli veel üks eriti laisk hülg ka.


Peale Aqwat praadisime sealses rannas end järjekordselt päikse käes ning võitlesime lainetega kuni nälg kallale tuli. Koju jõudes tegime mõnusa barbeque ning nautisime pühapäeva lõppu.
Esmaspäeva varahommikul seadis Anne taaskord sammud töö poole. Õnneks aga selgus hommikul, et tal tuleb koolituspäev. Niisiis sai ta kuulda taaskord klienditeeninduse põhitõdesid ning lisaks ka kohalikke seadusi selles valdkonnas. Koolitus kestis vaid lõunani ning peale seda anti päev vabaks. Lihtsalt super! Eriti tore on aga see, et järgmisel päeval saab tänu koolituspäevale topelt raha teenida ning just seda Anne täna tegigi. Üldiselt on ikka veel üsna harjumatu täiskohaga tööl käia aga eks natukene tuleb raha teenida, et siis jälle mõnusasti elu nautida.

Jällenägemiseni!

Ikka Teie,
Anne & Margus